Arendus- ja ärimudelid

 


Iteratiivne arendusmudel: Mozilla Firefox

Iteratiivne arendusmudel koosneb korduvatest tsüklitest, mille käigus toimub järkjärguline tarkvara arendamine. Iga tsükkel hõlmab planeerimist, disaini, arendust ja testimist ning tulemuseks võiks olla töötav tarkvara. Mida pidevalt parandatakse ja laiendatakse uute funktsioonide lisamisega [1].

Peamised aspektid Firefox'i iteratiivses arendusmudelis [2]:

  • Planeerimine: Enne igat iteratsiooni määratlevad arendajad ja projektijuhid, milliseid uusi omadusi/parandusi tulevases versioonis käsitletakse. See protsess hõlmab kasutajate tagasisidet, varasemate tööde nimekirja(backlog) ja tehnoloogiliste uuenduste jälgimist. Igat uut funktsioon kirjeldatakse loona, millel on järgnev struktuur: "<Kasutajana>, tahan ma <funktsiooni>, et ma saaksin <äri väärtus>."
  • Disain ja arendus: Planeerimisfaasi järel algab aktiivne arendusetapp, kus luuakse uusi ning parandatakse olemasolevaid funktsioone. Arendustöö on modulariseeritud, see võimaldab eri meeskondadel töötada paralleelselt mitme brauseri funktsiooni kallal.
  • Testimine: Kõik uuendused läbivad põhjalikud testid, et kontrollida nende ühilduvust eri platvormide ja süsteemidega. Mozilla kasutab ka laiapõhjalist kogukonnatestimist beetaversioonide kaudu, mis aitab koguda kasulikku tagasisidet ja tuvastada võimalikke probleeme enne lõpliku versiooni avalikustamist.
  • Väljalaskmine: Pärast edukat testimist ja heakskiitu lastakse välja uus versioon kõikidele kasutajatele. Firefox uuendab regulaarselt oma tarkvara, lisades turvaparandusi ja uusi funktsioone, et püsida ajakohane.
  • Analüüs: Iga väljalaske järel kogutakse aktiivselt kasutajatelt tagasisidet. See info aitab tuvastada kasutuskogemusega seotud probleeme ja tuua esile uusi võimalusi tarkvara edasiseks arendamiseks tulevastes iteratsioonides.

 

SaaS (Software as a Service ehk tarkvara kui teenus) – Office 365

SaaS on litsentsimismudel, kus tarkvarale pääseb ligi tellimuspõhiselt. Erinevalt traditsioonilisest lahendusest, kus tarkvara paikneb kasutaja arvutis, asub SaaS-tarkvara tihti välisel serveril. Kasutajad saavad tarkvarale ligipääsu veebibrauseri kaudu ning puudub otsene vajadus tarkvara arvutisse installida [1]. Mis on igati mugav lähenemine nii kaua kui internet on olemas.

Microsoft Office 365 on hea näide tarkvara kui teenus mudelist, mille Microsoft on suhteliselt edukalt rakendanud Office'i tootesarja kaudu, mille varasemad versioonid olid ühekordse litsentsi tasuga. Office 365 pakub kontoritarkvara lahendusi nii pilvepõhiselt kui ka lokaalselt. Selline lähenemine sobib nii üksikisikutele kui ka suurematele ja väiksematele firmadele. Pakkudes töövahendeid mis on kiirelt ja suhteliselt probleemivabalt kättesaadavad enamus seadmetes.

 

 

 

Pilt 1 Iterative-Model-in-Software-Engineering.png (600×600) (tutorialandexample.com)

[1] Iterative Model (Software Engineering) - javatpoint

[2] Firefox/IterativeDevelopment/ProductionModel - MozillaWiki

[3] Software as a Service (SaaS): Definition and Examples (investopedia.com)


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kolm põnevat IT-lahendust

Image
Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul   Interneti alguseks võib pidada esimeste arvutivõrkude loomist, milleks olid SABRE (1964) ja AUTODIN I (1966) [1]. SABRE on lennuettevõtete broneerimissüsteem mis on senini kasutusel ja on üks vanemaid seni kasutusel olevaid süsteeme [2]. AUTODIN I pakkus USA sõjaväele ja teistele valitsusasutustele ülemaailmset elektroonilist andmeside süsteemi mis haldas tundlikke ja klassifitseeritud sõnumeid [3]. Sellele järgnes 1969 aastal DARPA poolt loodud ARPANET mis oli üks esimesi üldotstarbelisi arvutivõrke. Nüüd hakkas varajase interneti kontroll järk-järgult liikuma privaatsektori kätesse ja loodi esimesed protokollid nagu näiteks TCP IP. Interneti kiirele arengule ja tõusule aitas kaasa personaalarvutite areng ja populaarsus [1]. Esimene veebileht loodi 1990 aastal CERN-is Tim Berners-Lee poolt ja teistele tehti see kättesaadavaks 1991 [4]. Kui alguses arvasid paljud ,et internet on mööduv nähtus siis selles nad eksisid. Tänapäeval kasu
Read more

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Image
Email - võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla. Nagu paljud teisedki internetiga seotud läbimurded on ka elektrooniline kiri saanud oma alguse läbi ARPANET’i (Advanced Research Projects Agency Network) loomise 1960-ndatel [1]. Aastal 1971 ehk 20 aastat enne veebi tulekut saatis Ray Tomlinson esimese elektroonilise kirja kasutades enda poolt muudetud SNDMSG programmi. SNDMSG programm oli algselt loodud kirjade saatmiseks erinevate kasutajate vahel samas arvutis [2].   Pildil arvutid mille vahel saadeti esimene email. Peale mida hakkas elektrooniline post aina rohkem kasutust leidma, algul küll teaduse ja sõjatööstuse maailmas aga peatselt ka tavainimese elus. Kõigest 7 aastat peale esimest emaili saadeti ka esimene mail mida võiks nimetada spämmiks. Tänapäeval moodustab spämm väga suure osa kõikidest saadetud e-kirjadest [4].  Kuigi esimesest e-kirjast on möödas juba üle 50 aasta on keeruline uskuda ,et nad tulevikus kuhugile kaoksid. Ei ole heli- ega videotehnoloogia kii
Read more

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Image
    Eben Mogleni 1999 aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" pakkus omal ajal välja huvitava ja provokatiivse vaatenurga. Päris paljud ennustused on enam vähem täppi läinud, kuid on ka neid mis pole täitunud nii nagu ta ette kujutas. Mogleni ennustus, et vaba tarkvara liikumine demonstreerib uut loomingu loomise ja jagamise viisi, mis põhineb koostööl ja avatusel. See ennustus on osutunud 25 aastat hiljem üsna täpseks. Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara on kasvanud tohutult, olles aluseks paljudele tehnoloogiatele. Android ja Linux on näited mis tõestavad, et koostööpõhine lähenemine tarkvara arendamisele on võimeline tootma kvaliteetset tarkvara. Kuigi Mogleni artikkel ennustas autoriõiguse olulist taandumist, pole see stsenaarium kahjuks täielikult realiseerunud. Autoriõigused ei ole kuhugi kadunud, pigem on need kohmakalt kohandatud digitaalajastu uutele väljakutsetele, muutes olukorra veelgi keerukamaks. Autoriõiguse seadused on
Read more