ICY_HenryB

Positiivseid näiteid on palju võtta kuna kui midagi toimib hästi siis seda kiputakse kopeerima. Hea näitena saab tuua Netflix’i ja teised voogedastusplatvormid mis näevad nüüdseks kõik samasugused välja.  Õpitavus: Uued kasutajad saavad kiiresti aru kuidas sirvida erinevaid kategooriaid ja otsida konkreetseid saateid või filme. Tõhusus: Kui kasutaja on süsteemiga tuttav, võimaldab see kiiresti leida ja jätkata saadete või filmide vaatamist. Samuti soovitab leht kasutajatele varasemate valikute põhjal uusi asju mida vaadata. Meeldejäävus: Kujundus ja kasutajaliides on järjepidev, mistõttu on seda lihtne kasutada isegi pärast pikka pausi või uuendust. Veakindlus: Vead on harvad, kuid kui need esinevad siis pakub süsteem selget tagasisidet ja juhiseid, kuidas probleeme lahendada. Rahulolu: Kogu kasutajakogemus on üldiselt hea, alates kasutajasõbralikust kujundusest kuni personaalse soovitussüsteemini. Algselt oleksin tahtnud tuua negatiivse näitena Amazon’i voogedastuspla

  Iteratiivne arendusmudel: Mozilla Firefox Iteratiivne arendusmudel koosneb korduvatest tsüklitest, mille käigus toimub järkjärguline tarkvara arendamine. Iga tsükkel hõlmab planeerimist, disaini, arendust ja testimist ning tulemuseks võiks olla töötav tarkvara. Mida pidevalt parandatakse ja laiendatakse uute funktsioonide lisamisega [1]. Peamised aspektid Firefox'i iteratiivses arendusmudelis [2]: Planeerimine: Enne igat iteratsiooni määratlevad arendajad ja projektijuhid, milliseid uusi omadusi/parandusi tulevases versioonis käsitletakse. See protsess hõlmab kasutajate tagasisidet, varasemate tööde nimekirja(backlog) ja tehnoloogiliste uuenduste jälgimist. Igat uut funktsioon kirjeldatakse loona, millel on järgnev struktuur: "<Kasutajana>, tahan ma <funktsiooni>, et ma saaksin <äri väärtus>." Disain ja arendus: Planeerimisfaasi järel algab aktiivne arendusetapp, kus luuakse uusi ning parandatakse olemasolevaid funktsioone. Arendustöö on modulariseerit

    Eben Mogleni 1999 aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" pakkus omal ajal välja huvitava ja provokatiivse vaatenurga. Päris paljud ennustused on enam vähem täppi läinud, kuid on ka neid mis pole täitunud nii nagu ta ette kujutas. Mogleni ennustus, et vaba tarkvara liikumine demonstreerib uut loomingu loomise ja jagamise viisi, mis põhineb koostööl ja avatusel. See ennustus on osutunud 25 aastat hiljem üsna täpseks. Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara on kasvanud tohutult, olles aluseks paljudele tehnoloogiatele. Android ja Linux on näited mis tõestavad, et koostööpõhine lähenemine tarkvara arendamisele on võimeline tootma kvaliteetset tarkvara. Kuigi Mogleni artikkel ennustas autoriõiguse olulist taandumist, pole see stsenaarium kahjuks täielikult realiseerunud. Autoriõigused ei ole kuhugi kadunud, pigem on need kohmakalt kohandatud digitaalajastu uutele väljakutsetele, muutes olukorra veelgi keerukamaks. Autoriõiguse seadused on

  Elon Musk: Arengumootor Elon Musk on tuntud oma visionaarse stiili poolest ja teda võib pidada arengumootoriks kes tõukab nii enda ettevõtteid kui ka erinevaid tööstusi uutesse suundadesse. Tema juhtimisstiil on intensiivne, keskendudes innovatsioonile ja kiirele arengule. Musk otsib lahendusi suuremahulistele probleemidele mis muudavad meie eluviisi. Olgu siis selleks kas digitaalse makseviisi muutmine Paypaliga, elektrisõidukite populariseerimine Teslaga või SpaceX mis peaks kunagi viima inimkonna Marsile ja millest on saanud esimene erakapitalil põhinev ettevõte mis on edukalt dokkinud rahvusvahelise kosmosejaamaga (ISS) [1].  Jeff Bezos: Ülemus Jeff Bezos on kõige paremini tuntud kui Amazoni asutaja ja on hea näide ülemuse tüüpi juhist. Tema juhtimise all on Amazon muutunud lihtsast veebipõhisest raamatupoest globaalseks jõuks, mis on revolutsiooniliselt muutnud jaemüüki, pilvandmetöötlust ja isegi kosmosereise läbi Blue Origini. Bezos julgustab loovust, toetab julgeid idei