Posts

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Positiivseid näiteid on palju võtta kuna kui midagi toimib hästi siis seda kiputakse kopeerima. Hea näitena saab tuua Netflix’i ja teised voogedastusplatvormid mis näevad nüüdseks kõik samasugused välja.  Õpitavus: Uued kasutajad saavad kiiresti aru kuidas sirvida erinevaid kategooriaid ja otsida konkreetseid saateid või filme. Tõhusus: Kui kasutaja on süsteemiga tuttav, võimaldab see kiiresti leida ja jätkata saadete või filmide vaatamist. Samuti soovitab leht kasutajatele varasemate valikute põhjal uusi asju mida vaadata. Meeldejäävus: Kujundus ja kasutajaliides on järjepidev, mistõttu on seda lihtne kasutada isegi pärast pikka pausi või uuendust. Veakindlus: Vead on harvad, kuid kui need esinevad siis pakub süsteem selget tagasisidet ja juhiseid, kuidas probleeme lahendada. Rahulolu: Kogu kasutajakogemus on üldiselt hea, alates kasutajasõbralikust kujundusest kuni personaalse soovitussüsteemini. Algselt oleksin tahtnud tuua negatiivse näitena Amazon’i voogedastuspla

Arendus- ja ärimudelid

Image
  Iteratiivne arendusmudel: Mozilla Firefox Iteratiivne arendusmudel koosneb korduvatest tsüklitest, mille käigus toimub järkjärguline tarkvara arendamine. Iga tsükkel hõlmab planeerimist, disaini, arendust ja testimist ning tulemuseks võiks olla töötav tarkvara. Mida pidevalt parandatakse ja laiendatakse uute funktsioonide lisamisega [1]. Peamised aspektid Firefox'i iteratiivses arendusmudelis [2]: Planeerimine: Enne igat iteratsiooni määratlevad arendajad ja projektijuhid, milliseid uusi omadusi/parandusi tulevases versioonis käsitletakse. See protsess hõlmab kasutajate tagasisidet, varasemate tööde nimekirja(backlog) ja tehnoloogiliste uuenduste jälgimist. Igat uut funktsioon kirjeldatakse loona, millel on järgnev struktuur: "<Kasutajana>, tahan ma <funktsiooni>, et ma saaksin <äri väärtus>." Disain ja arendus: Planeerimisfaasi järel algab aktiivne arendusetapp, kus luuakse uusi ning parandatakse olemasolevaid funktsioone. Arendustöö on modulariseerit

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Image
    Eben Mogleni 1999 aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" pakkus omal ajal välja huvitava ja provokatiivse vaatenurga. Päris paljud ennustused on enam vähem täppi läinud, kuid on ka neid mis pole täitunud nii nagu ta ette kujutas. Mogleni ennustus, et vaba tarkvara liikumine demonstreerib uut loomingu loomise ja jagamise viisi, mis põhineb koostööl ja avatusel. See ennustus on osutunud 25 aastat hiljem üsna täpseks. Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara on kasvanud tohutult, olles aluseks paljudele tehnoloogiatele. Android ja Linux on näited mis tõestavad, et koostööpõhine lähenemine tarkvara arendamisele on võimeline tootma kvaliteetset tarkvara. Kuigi Mogleni artikkel ennustas autoriõiguse olulist taandumist, pole see stsenaarium kahjuks täielikult realiseerunud. Autoriõigused ei ole kuhugi kadunud, pigem on need kohmakalt kohandatud digitaalajastu uutele väljakutsetele, muutes olukorra veelgi keerukamaks. Autoriõiguse seadused on

IT juhtimine ja riskihaldus

Image
  Elon Musk: Arengumootor Elon Musk on tuntud oma visionaarse stiili poolest ja teda võib pidada arengumootoriks kes tõukab nii enda ettevõtteid kui ka erinevaid tööstusi uutesse suundadesse. Tema juhtimisstiil on intensiivne, keskendudes innovatsioonile ja kiirele arengule. Musk otsib lahendusi suuremahulistele probleemidele mis muudavad meie eluviisi. Olgu siis selleks kas digitaalse makseviisi muutmine Paypaliga, elektrisõidukite populariseerimine Teslaga või SpaceX mis peaks kunagi viima inimkonna Marsile ja millest on saanud esimene erakapitalil põhinev ettevõte mis on edukalt dokkinud rahvusvahelise kosmosejaamaga (ISS) [1].  Jeff Bezos: Ülemus Jeff Bezos on kõige paremini tuntud kui Amazoni asutaja ja on hea näide ülemuse tüüpi juhist. Tema juhtimise all on Amazon muutunud lihtsast veebipõhisest raamatupoest globaalseks jõuks, mis on revolutsiooniliselt muutnud jaemüüki, pilvandmetöötlust ja isegi kosmosereise läbi Blue Origini. Bezos julgustab loovust, toetab julgeid idei

IT proff...?

Image
  IT-tööturul klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialaste kutsetunnistuste (nagu MS või Cisco sertifikaadid) rollid sõltuvad karjäärieesmärkidest ja töökoha nõudmistest. Klassikaline kõrgkoolidiplom pakub laia teoreetilist alust ja analüüsioskusi, sobides neile kes soovivad paindlikkust karjääris ja sügavamat arusaama IT-valdkonnast. Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom keskendub praktilistele oskustele ja kiirele tööturule sisenemisele, olles ideaalne otse tööeluks valmistumisel spetsiifilises valdkonnas. Erialased kutsetunnistused (nagu MS ja Cisco) demonstreerivad spetsiifiliste tehnoloogiate või platvormide paremaid teadmisi, toetades karjääri edendamist. Valik ühe või teise kvalifikatsiooni vahel sõltub isiklikest karjäärieesmärkidest, töökoha spetsiifilistest nõudmistest ja valmisolekust investeerida aega ning ressursse. Isiklikust perspektiivist ja kogemusest lähtudes on kõrgkoolidiplom IT-sektoris tihti eelistatud, kuna põhjalik teore

Arvutid ja paragrahvid II

EULA [1] Eelised (Kontroll ja tulu) : Omanikul on täielik kontroll tarkvara üle, kaitseb intellektuaalset omandit, takistades kolmandatel osapooltel koodi muutmist või levitamist ilma loata. Võimaldab arendajal teenida tulu, müües litsentse või pakkudes tasulisi uuendusi ja tuge. Puudused (Paindlikus ja aktiivne kogukond) : Kasutajad ja arendajad ei saa tarkvara kohandada ega parandada vastavalt oma vajadustele. Vähem tõenäoline, et tarkvara arendamisel tekib suur ja aktiivne kogukond võrreldes avatud lähtekoodiga projektidega. EULA on eelistatud olukordades, kus tarkvara on loodud kasumi teenimise eesmärgil ja juhul kui soovitakse säilitada täielik kontroll tarkvara üle. Sellist litsentsi tüüpi kasutatakse näiteks Microsoft Office ja Adobe Photoshop puhul.   GNU GPL [2] Eelised ( Tarkvara vabadus, avatus ja paindlikkus ): Igaüks võib tarkvara kasutada, uurida, muuta ja jagada. Tingimusel, et kõik muudatused ja tuletatud tööd on samuti GPL-litsentsiga. See tagab

Arvutid ja paragrahvid I

Image
  Kõige paremini toimiv? Patendid on üks WIPO intellektuaalomandi mudeli põhielemente, võimaldades leiutajatel saada oma leiutise kasutamiseks eksklusiivõigusi teatud ajaks, tavaliselt 20 aastaks [1]. See süsteem peaks soodustama innovatsiooni ja tehnoloogia arengut aga pole kindlasti ilma probleemideta. Valisin patendi kõige paremini toimivaks ainult selle pärast, sest see ei vaja otsest uuendust tänapäeva digitaalses maailmas oma eesmärgi täitmiseks. Mida peaks muutma? Autoriõiguste ja litsentside süsteemid vajavad kindlasti muutusi, et hoida sammu tehnoloogia kiire arengu ja digiajastu kultuurimuutustega. Praegused seadused ei pruugi alati adekvaatselt kaitsta teoste loojaid ega arvestada kasutajate vajadusi ja õigusi. Näiteks tehisintellekti kasutamisel tekib küsimus, et kellele kuuluvad AI poolt loodud tööd ja kuidas neid kasutada tohib. Samuti on oluline käsitleda mängude, filmide ja muusika digitaalsete litsentside teemat. Kasutajate õiguste kaitse peab olema tagatud ka