ICY_HenryB

Tugevused Eesti infoühiskonna arengukava hõlmab laiaulatuslikke valdkondi, sealhulgas digiriigi arendamist, tehisintellekti integreerimist (kratikava), ühenduvuse parandamist ja küberturvalisuse tugevdamist. Selline lähenemine tagab, et Eesti digiühiskond on valmis tulevikuks. Arengukava omab paindlikkust ja kiiret kohanemisvõimet, mis on kriitilise tähtsusega tehnoloogia arengu kontekstis. Nõrkused Arengukava üks tugevusi võib olla ka nõrkus, sest katab liiga laia teemaderingi ja selle edukas rakendamine nõuab ressursse mitmest valdkonnast. On oht, et ressursside liigne hajutamine võib viia projektide aeglustumiseni või vajaduseni mõningad algatused tühistada. Vana Eesti ütlus "Suur tükk ajab suu lõhki" võib siin osutuda asjakohaseks kui ressursid ja tähelepanu hajuvad liialt laiali. Võimalused Arengukava pakub Eestile võimalust tugevdada oma positsiooni digiinnovatsiooni esirinnas, meelitades ligi uusi talente ja investeeringuid nii Eestist kui ka rahvusvaheliselt

  Postimees kasutab uut meediat oskuslikult. Postimees on oma alguse saanud Perno Postimehest aastal 1857 ja on üks vanimaid ajalehti Eestis [1]. Arvestades ajalehe kõrget iga on nad suutnud uue ajastuga väga hästi kohanduda. Postimehel on olemas igati adekvaatne veebileht ja nad pakuvad oma artikleid läbi teiste portaalide, nagu näiteks Delfi uudiste portaal.  Sotsiaalmeedia kanalitest on olemas Facebook, Instagram ja isegi TikTok. Kõikidel eelnimetatud kontodel toimub aktiivne uudiste postitamine. Postimees on kindlasti hea näide kuidas uuendustega kaasas käia ja vältida ajaloo hammasrataste vahele jäämist. Sirp paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis. Sirp, varasemalt ilmunud ka nimedega Sirp ja Vasar, Kultuurileht ja Reede on ajaleht aastast 1940 mis ilmub hetkel üks kord nädalas [2] . Neil on olemas natuke aegunud välimusega veebileht, mida uuendatakse vastavalt ajalehe ilmumisega.  Sotsiaalmeedia kanalitest on nad minu otsingute tulemusel esindatud ainult

Email - võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla. Nagu paljud teisedki internetiga seotud läbimurded on ka elektrooniline kiri saanud oma alguse läbi ARPANET’i (Advanced Research Projects Agency Network) loomise 1960-ndatel [1]. Aastal 1971 ehk 20 aastat enne veebi tulekut saatis Ray Tomlinson esimese elektroonilise kirja kasutades enda poolt muudetud SNDMSG programmi. SNDMSG programm oli algselt loodud kirjade saatmiseks erinevate kasutajate vahel samas arvutis [2].   Pildil arvutid mille vahel saadeti esimene email. Peale mida hakkas elektrooniline post aina rohkem kasutust leidma, algul küll teaduse ja sõjatööstuse maailmas aga peatselt ka tavainimese elus. Kõigest 7 aastat peale esimest emaili saadeti ka esimene mail mida võiks nimetada spämmiks. Tänapäeval moodustab spämm väga suure osa kõikidest saadetud e-kirjadest [4].  Kuigi esimesest e-kirjast on möödas juba üle 50 aasta on keeruline uskuda ,et nad tulevikus kuhugile kaoksid. Ei ole heli- ega videotehnoloogia kii

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul   Interneti alguseks võib pidada esimeste arvutivõrkude loomist, milleks olid SABRE (1964) ja AUTODIN I (1966) [1]. SABRE on lennuettevõtete broneerimissüsteem mis on senini kasutusel ja on üks vanemaid seni kasutusel olevaid süsteeme [2]. AUTODIN I pakkus USA sõjaväele ja teistele valitsusasutustele ülemaailmset elektroonilist andmeside süsteemi mis haldas tundlikke ja klassifitseeritud sõnumeid [3]. Sellele järgnes 1969 aastal DARPA poolt loodud ARPANET mis oli üks esimesi üldotstarbelisi arvutivõrke. Nüüd hakkas varajase interneti kontroll järk-järgult liikuma privaatsektori kätesse ja loodi esimesed protokollid nagu näiteks TCP IP. Interneti kiirele arengule ja tõusule aitas kaasa personaalarvutite areng ja populaarsus [1]. Esimene veebileht loodi 1990 aastal CERN-is Tim Berners-Lee poolt ja teistele tehti see kättesaadavaks 1991 [4]. Kui alguses arvasid paljud ,et internet on mööduv nähtus siis selles nad eksisid. Tänapäeval kasu