Eesti infoühiskonna arengukava 2030 analüüs

Tugevused

Eesti infoühiskonna arengukava hõlmab laiaulatuslikke valdkondi, sealhulgas digiriigi arendamist, tehisintellekti integreerimist (kratikava), ühenduvuse parandamist ja küberturvalisuse tugevdamist. Selline lähenemine tagab, et Eesti digiühiskond on valmis tulevikuks. Arengukava omab paindlikkust ja kiiret kohanemisvõimet, mis on kriitilise tähtsusega tehnoloogia arengu kontekstis.

Nõrkused

Arengukava üks tugevusi võib olla ka nõrkus, sest katab liiga laia teemaderingi ja selle edukas rakendamine nõuab ressursse mitmest valdkonnast. On oht, et ressursside liigne hajutamine võib viia projektide aeglustumiseni või vajaduseni mõningad algatused tühistada. Vana Eesti ütlus "Suur tükk ajab suu lõhki" võib siin osutuda asjakohaseks kui ressursid ja tähelepanu hajuvad liialt laiali.

Võimalused

Arengukava pakub Eestile võimalust tugevdada oma positsiooni digiinnovatsiooni esirinnas, meelitades ligi uusi talente ja investeeringuid nii Eestist kui ka rahvusvaheliselt. Mis omakorda tekitab juurde uusi töökohtasid, soodustab majanduskasvu ja tehnoloogilist arengut.

Ohud

Projektide rohkus ja piiratud ressursid võivad põhjustada viivitusi. Sellega kaasneb oht, et valminud projektid võivad olla tehnoloogiliselt aegunud. Kiiresti arenevas infotehnoloogia valdkonnas on ajastus kriitiline ja selle tõttu on oluline tagada, et arengukava rakendamine oleks piisavalt kiire.

 

 

Pilt - Digiühiskonna arengukava 2030 | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kolm põnevat IT-lahendust

Image
Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul   Interneti alguseks võib pidada esimeste arvutivõrkude loomist, milleks olid SABRE (1964) ja AUTODIN I (1966) [1]. SABRE on lennuettevõtete broneerimissüsteem mis on senini kasutusel ja on üks vanemaid seni kasutusel olevaid süsteeme [2]. AUTODIN I pakkus USA sõjaväele ja teistele valitsusasutustele ülemaailmset elektroonilist andmeside süsteemi mis haldas tundlikke ja klassifitseeritud sõnumeid [3]. Sellele järgnes 1969 aastal DARPA poolt loodud ARPANET mis oli üks esimesi üldotstarbelisi arvutivõrke. Nüüd hakkas varajase interneti kontroll järk-järgult liikuma privaatsektori kätesse ja loodi esimesed protokollid nagu näiteks TCP IP. Interneti kiirele arengule ja tõusule aitas kaasa personaalarvutite areng ja populaarsus [1]. Esimene veebileht loodi 1990 aastal CERN-is Tim Berners-Lee poolt ja teistele tehti see kättesaadavaks 1991 [4]. Kui alguses arvasid paljud ,et internet on mööduv nähtus siis selles nad eksisid. Tänapäeval kasu
Read more

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Image
Email - võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla. Nagu paljud teisedki internetiga seotud läbimurded on ka elektrooniline kiri saanud oma alguse läbi ARPANET’i (Advanced Research Projects Agency Network) loomise 1960-ndatel [1]. Aastal 1971 ehk 20 aastat enne veebi tulekut saatis Ray Tomlinson esimese elektroonilise kirja kasutades enda poolt muudetud SNDMSG programmi. SNDMSG programm oli algselt loodud kirjade saatmiseks erinevate kasutajate vahel samas arvutis [2].   Pildil arvutid mille vahel saadeti esimene email. Peale mida hakkas elektrooniline post aina rohkem kasutust leidma, algul küll teaduse ja sõjatööstuse maailmas aga peatselt ka tavainimese elus. Kõigest 7 aastat peale esimest emaili saadeti ka esimene mail mida võiks nimetada spämmiks. Tänapäeval moodustab spämm väga suure osa kõikidest saadetud e-kirjadest [4].  Kuigi esimesest e-kirjast on möödas juba üle 50 aasta on keeruline uskuda ,et nad tulevikus kuhugile kaoksid. Ei ole heli- ega videotehnoloogia kii
Read more

Arendus- ja ärimudelid

Image
  Iteratiivne arendusmudel: Mozilla Firefox Iteratiivne arendusmudel koosneb korduvatest tsüklitest, mille käigus toimub järkjärguline tarkvara arendamine. Iga tsükkel hõlmab planeerimist, disaini, arendust ja testimist ning tulemuseks võiks olla töötav tarkvara. Mida pidevalt parandatakse ja laiendatakse uute funktsioonide lisamisega [1]. Peamised aspektid Firefox'i iteratiivses arendusmudelis [2]: Planeerimine: Enne igat iteratsiooni määratlevad arendajad ja projektijuhid, milliseid uusi omadusi/parandusi tulevases versioonis käsitletakse. See protsess hõlmab kasutajate tagasisidet, varasemate tööde nimekirja(backlog) ja tehnoloogiliste uuenduste jälgimist. Igat uut funktsioon kirjeldatakse loona, millel on järgnev struktuur: "<Kasutajana>, tahan ma <funktsiooni>, et ma saaksin <äri väärtus>." Disain ja arendus: Planeerimisfaasi järel algab aktiivne arendusetapp, kus luuakse uusi ning parandatakse olemasolevaid funktsioone. Arendustöö on modulariseerit
Read more