IT proff...?

 


IT-tööturul klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialaste kutsetunnistuste (nagu MS või Cisco sertifikaadid) rollid sõltuvad karjäärieesmärkidest ja töökoha nõudmistest.

  • Klassikaline kõrgkoolidiplom pakub laia teoreetilist alust ja analüüsioskusi, sobides neile kes soovivad paindlikkust karjääris ja sügavamat arusaama IT-valdkonnast.
  • Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom keskendub praktilistele oskustele ja kiirele tööturule sisenemisele, olles ideaalne otse tööeluks valmistumisel spetsiifilises valdkonnas.
  • Erialased kutsetunnistused (nagu MS ja Cisco) demonstreerivad spetsiifiliste tehnoloogiate või platvormide paremaid teadmisi, toetades karjääri edendamist.

Valik ühe või teise kvalifikatsiooni vahel sõltub isiklikest karjäärieesmärkidest, töökoha spetsiifilistest nõudmistest ja valmisolekust investeerida aega ning ressursse. Isiklikust perspektiivist ja kogemusest lähtudes on kõrgkoolidiplom IT-sektoris tihti eelistatud, kuna põhjalik teoreetiline taust ja tugevad matemaatilised alusteadmised on selles valdkonnas hädavajalikud. Kutsekoolidest omandatud diplom ja teadmised võivad teoreetilise sügavuse osas nõrgaks jääda. Erialased kutsetunnistused on küll tähtsad aga pole üldjuhul määrajaks ja tulevad jooksvalt vastavalt vajadustele.

 

 

 

E-ITSPEA 8: IT proff...? - ICO wiki (itcollege.ee)

Pilt - i (480×300) (yandex.net)


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kolm põnevat IT-lahendust

Image
Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul   Interneti alguseks võib pidada esimeste arvutivõrkude loomist, milleks olid SABRE (1964) ja AUTODIN I (1966) [1]. SABRE on lennuettevõtete broneerimissüsteem mis on senini kasutusel ja on üks vanemaid seni kasutusel olevaid süsteeme [2]. AUTODIN I pakkus USA sõjaväele ja teistele valitsusasutustele ülemaailmset elektroonilist andmeside süsteemi mis haldas tundlikke ja klassifitseeritud sõnumeid [3]. Sellele järgnes 1969 aastal DARPA poolt loodud ARPANET mis oli üks esimesi üldotstarbelisi arvutivõrke. Nüüd hakkas varajase interneti kontroll järk-järgult liikuma privaatsektori kätesse ja loodi esimesed protokollid nagu näiteks TCP IP. Interneti kiirele arengule ja tõusule aitas kaasa personaalarvutite areng ja populaarsus [1]. Esimene veebileht loodi 1990 aastal CERN-is Tim Berners-Lee poolt ja teistele tehti see kättesaadavaks 1991 [4]. Kui alguses arvasid paljud ,et internet on mööduv nähtus siis selles nad eksisid. Tänapäeval kasu
Read more

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Image
Email - võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla. Nagu paljud teisedki internetiga seotud läbimurded on ka elektrooniline kiri saanud oma alguse läbi ARPANET’i (Advanced Research Projects Agency Network) loomise 1960-ndatel [1]. Aastal 1971 ehk 20 aastat enne veebi tulekut saatis Ray Tomlinson esimese elektroonilise kirja kasutades enda poolt muudetud SNDMSG programmi. SNDMSG programm oli algselt loodud kirjade saatmiseks erinevate kasutajate vahel samas arvutis [2].   Pildil arvutid mille vahel saadeti esimene email. Peale mida hakkas elektrooniline post aina rohkem kasutust leidma, algul küll teaduse ja sõjatööstuse maailmas aga peatselt ka tavainimese elus. Kõigest 7 aastat peale esimest emaili saadeti ka esimene mail mida võiks nimetada spämmiks. Tänapäeval moodustab spämm väga suure osa kõikidest saadetud e-kirjadest [4].  Kuigi esimesest e-kirjast on möödas juba üle 50 aasta on keeruline uskuda ,et nad tulevikus kuhugile kaoksid. Ei ole heli- ega videotehnoloogia kii
Read more

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Image
    Eben Mogleni 1999 aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" pakkus omal ajal välja huvitava ja provokatiivse vaatenurga. Päris paljud ennustused on enam vähem täppi läinud, kuid on ka neid mis pole täitunud nii nagu ta ette kujutas. Mogleni ennustus, et vaba tarkvara liikumine demonstreerib uut loomingu loomise ja jagamise viisi, mis põhineb koostööl ja avatusel. See ennustus on osutunud 25 aastat hiljem üsna täpseks. Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara on kasvanud tohutult, olles aluseks paljudele tehnoloogiatele. Android ja Linux on näited mis tõestavad, et koostööpõhine lähenemine tarkvara arendamisele on võimeline tootma kvaliteetset tarkvara. Kuigi Mogleni artikkel ennustas autoriõiguse olulist taandumist, pole see stsenaarium kahjuks täielikult realiseerunud. Autoriõigused ei ole kuhugi kadunud, pigem on need kohmakalt kohandatud digitaalajastu uutele väljakutsetele, muutes olukorra veelgi keerukamaks. Autoriõiguse seadused on
Read more