Teistmoodi IT
Esimese
mõttena tahaks sellist sorti IT-tugilahendusi kategoriseerida erivajadustega inimeste abivahendite
alla nagu näiteks kuuldeaparaat või ratastool. Samas ei ole need pelgalt erivajadustega inimeste
abivahendid ega ka IT-seadmed, vaid ainulaadsed lahendused mis aitavad ületada
tehnoloogilisi barjääre ja minu arust võiks neid vaadelda kui eraldi
kategooriat.
Minu arust ei peaks selliste
lahenduste korraldamine kuuluma ainult ühe ministeeriumi alla. Näiteks sotsiaalministeerium võiks vastutada seadmete kättesaadavuse ja rahastamise
eest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hoolitseks infrastruktuuri eest. IT-lahenduste koordineerimine võiks olla ka seotud
haridus- ja teadusministeeriumiga, kuna haridusasutused võivad vajada
spetsiaalseid lahendusi.
Selliste
abivahendite rahastamine võib olla keerukas kuna tegu on üldjuhul erilahendustega
mis võivad väga palju maksta. Siin kohal võiks sekkuda riik, luues programme
mis pakuksid toetusi ja stiimuleid, et aidata inimestel omandada vajalikke
seadmeid. Lisaks võiks ka kaaluda maksu- ja tollivabastusi, et tugiseadmed oleksid taskukohasemad.
Osad
riigid juba pakuvad tasuta või soodsaid tugiteenuseid erivajadustega inimestele
mille eeskujul saaks ka Eesti enda süsteemi parandada. Näiteks Ühendkuningriik
on tuntud oma "Access to Work" programmi poolest, mis aitab
tööandjatel katta erivajadustega töötajate tugitehnoloogia kulusid.
Comments
Post a Comment