ICY_HenryB

  Kõige paremini toimiv? Patendid on üks WIPO intellektuaalomandi mudeli põhielemente, võimaldades leiutajatel saada oma leiutise kasutamiseks eksklusiivõigusi teatud ajaks, tavaliselt 20 aastaks [1]. See süsteem peaks soodustama innovatsiooni ja tehnoloogia arengut aga pole kindlasti ilma probleemideta. Valisin patendi kõige paremini toimivaks ainult selle pärast, sest see ei vaja otsest uuendust tänapäeva digitaalses maailmas oma eesmärgi täitmiseks. Mida peaks muutma? Autoriõiguste ja litsentside süsteemid vajavad kindlasti muutusi, et hoida sammu tehnoloogia kiire arengu ja digiajastu kultuurimuutustega. Praegused seadused ei pruugi alati adekvaatselt kaitsta teoste loojaid ega arvestada kasutajate vajadusi ja õigusi. Näiteks tehisintellekti kasutamisel tekib küsimus, et kellele kuuluvad AI poolt loodud tööd ja kuidas neid kasutada tohib. Samuti on oluline käsitleda mängude, filmide ja muusika digitaalsete litsentside teemat. Kasutajate õiguste kaitse peab olema tagatud...

Sama tähtis - Jaga oma teadmisi Oma teadmiste jagamine on kindlasti sama tähtis, kui mitte tähtsam kui 1990-ndatel. Tänapäeval on internet muutunud kõikehõlmavaks infoallikaks ja teadmiste jagamise tähtsus ainult kasvab. Digitaalplatvormid pakuvad võimalusi teadmiste levitamiseks. Blogid võimaldavad jagada oma teadmisi või avastusi. Olgu need siis seotud töö, hobi või isiklike kogemustega. Foorumid ja wiki-lehed pakuvad interaktiivseid keskkondi, kus kasutajad saavad üksteiselt õppida, arutleda ning oma teadmisi täiendada.   Tähtsuse suurelt osalt kaotanud - Aita piirata sõimusõdu Kui vanasti oli internet nagu metsik lääs siis tänapäeval on sõimusõja piiramine üldiselt liikunud tavainimese pealt teenuse pakkuja peale. Suurtel sotsiaalmeedia platvormidel ja suhtluskanalitel on kasutusel erinevad modereerimisvõimalused. Kasutatakse nii uudseid AI lahendusi, erinevaid filtreid ja moderaatoreid kes kõike seda kontrollivad. Samuti on kasutajatele antud rohkem kontrolli, saavad valida mi...

Tugevused Eesti infoühiskonna arengukava hõlmab laiaulatuslikke valdkondi, sealhulgas digiriigi arendamist, tehisintellekti integreerimist (kratikava), ühenduvuse parandamist ja küberturvalisuse tugevdamist. Selline lähenemine tagab, et Eesti digiühiskond on valmis tulevikuks. Arengukava omab paindlikkust ja kiiret kohanemisvõimet, mis on kriitilise tähtsusega tehnoloogia arengu kontekstis. Nõrkused Arengukava üks tugevusi võib olla ka nõrkus, sest katab liiga laia teemaderingi ja selle edukas rakendamine nõuab ressursse mitmest valdkonnast. On oht, et ressursside liigne hajutamine võib viia projektide aeglustumiseni või vajaduseni mõningad algatused tühistada. Vana Eesti ütlus "Suur tükk ajab suu lõhki" võib siin osutuda asjakohaseks kui ressursid ja tähelepanu hajuvad liialt laiali. Võimalused Arengukava pakub Eestile võimalust tugevdada oma positsiooni digiinnovatsiooni esirinnas, meelitades ligi uusi talente ja investeeringuid nii Eestist kui ka rahvusvaheliselt...

  Postimees kasutab uut meediat oskuslikult. Postimees on oma alguse saanud Perno Postimehest aastal 1857 ja on üks vanimaid ajalehti Eestis [1]. Arvestades ajalehe kõrget iga on nad suutnud uue ajastuga väga hästi kohanduda. Postimehel on olemas igati adekvaatne veebileht ja nad pakuvad oma artikleid läbi teiste portaalide, nagu näiteks Delfi uudiste portaal.  Sotsiaalmeedia kanalitest on olemas Facebook, Instagram ja isegi TikTok. Kõikidel eelnimetatud kontodel toimub aktiivne uudiste postitamine. Postimees on kindlasti hea näide kuidas uuendustega kaasas käia ja vältida ajaloo hammasrataste vahele jäämist. Sirp paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis. Sirp, varasemalt ilmunud ka nimedega Sirp ja Vasar, Kultuurileht ja Reede on ajaleht aastast 1940 mis ilmub hetkel üks kord nädalas [2] . Neil on olemas natuke aegunud välimusega veebileht, mida uuendatakse vastavalt ajalehe ilmumisega.  Sotsiaalmeedia kanalitest on nad minu otsingute tulemusel esi...

Email - võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla. Nagu paljud teisedki internetiga seotud läbimurded on ka elektrooniline kiri saanud oma alguse läbi ARPANET’i (Advanced Research Projects Agency Network) loomise 1960-ndatel [1]. Aastal 1971 ehk 20 aastat enne veebi tulekut saatis Ray Tomlinson esimese elektroonilise kirja kasutades enda poolt muudetud SNDMSG programmi. SNDMSG programm oli algselt loodud kirjade saatmiseks erinevate kasutajate vahel samas arvutis [2].   Pildil arvutid mille vahel saadeti esimene email. Peale mida hakkas elektrooniline post aina rohkem kasutust leidma, algul küll teaduse ja sõjatööstuse maailmas aga peatselt ka tavainimese elus. Kõigest 7 aastat peale esimest emaili saadeti ka esimene mail mida võiks nimetada spämmiks. Tänapäeval moodustab spämm väga suure osa kõikidest saadetud e-kirjadest [4].  Kuigi esimesest e-kirjast on möödas juba üle 50 aasta on keeruline uskuda ,et nad tulevikus kuhugile kaoksid. Ei ole heli- ega videot...

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul   Interneti alguseks võib pidada esimeste arvutivõrkude loomist, milleks olid SABRE (1964) ja AUTODIN I (1966) [1]. SABRE on lennuettevõtete broneerimissüsteem mis on senini kasutusel ja on üks vanemaid seni kasutusel olevaid süsteeme [2]. AUTODIN I pakkus USA sõjaväele ja teistele valitsusasutustele ülemaailmset elektroonilist andmeside süsteemi mis haldas tundlikke ja klassifitseeritud sõnumeid [3]. Sellele järgnes 1969 aastal DARPA poolt loodud ARPANET mis oli üks esimesi üldotstarbelisi arvutivõrke. Nüüd hakkas varajase interneti kontroll järk-järgult liikuma privaatsektori kätesse ja loodi esimesed protokollid nagu näiteks TCP IP. Interneti kiirele arengule ja tõusule aitas kaasa personaalarvutite areng ja populaarsus [1]. Esimene veebileht loodi 1990 aastal CERN-is Tim Berners-Lee poolt ja teistele tehti see kättesaadavaks 1991 [4]. Kui alguses arvasid paljud ,et internet on mööduv nähtus siis selles nad eksisid. Tänapäeval ...